Vanade autode muuseum

TŠAIKA (GAZ-13) 1970

Tšaika, tõlkes “kajakas”, on nõukogude luksusauto, mida tootis GAZ autotehas Nizni Novgorodis aastatel 1959-1981. Tšaikal on 4-ukseline ja 7-kohaline limusiinikere.Tšaikasid toodeti ainult 3179 eksemplari ja autod oli saadaval ainult nõukogude nomenklatuuri kõrgkihile, tavakodanikud neid soetada ei saanud. Siiski, tavakodanikud said Tšaikat rentida pulmadeks. Vihula Mõisa Tšaika toodeti algselt Nõukogude Liidu suursaadikule Prantsusmaal, kuid sinna see lõpuks ei jõudnudki. Selle asemel jõudis auto Lätti, kus teenis parteijuhti Ventspilsis.Hiljem eksporditi auto Inglismaale, kus see läbis täieliku renoveerimise ning jõudis sealt lõpuks tagasi Baltikumi.

Autorent  koos juhiga: 350 EUR / 2 tundi, iga järgnev tund 150 EUR 
(lisandub kilometraaž 1.80 EUR/km)
​Fotosessioon mõisa territooriumil 50 EUR/tund

VOLGA (GAZ-21) 1959

Volga on Nõukogude Liidu ajast pärit legendaarne automudel. See jõulisem ja modernsema disainiga automark sai kiiresti nõukogude nomenklatuuri kõrgema staatuse sümboliks. Volgasid toodeti aastatel 1956-2008 GAZi tehases Nižni Novgorodis. MVihula Mõisa Volga on pärit küll aastast 1959 ja seega Volgade II seeriast, mida toodeti 1958-1962;  kuid aegade jooksul ümber ehitatud ja saanud hoopis Volgade III seeriale iseloomuliku välimuse, mis oli tootmises 1962-1970.Nõukogude perioodil kasutati Eestis Volgasid kõrgete ametiisikute sõidutamiseks ja taksodeks.
Vihula Mõis kuulus sel ajal Ubja sovhoosile ja hiljem Viru kolhoosile, mõlema autopargis oli ka erinevaid Volgasid.

Autorent  koos juhiga: 200 EUR / 2 tundi, iga järgnev tund 75 EUR
(lisandub kilometraaž 1.80 EUR/km)
Fotosessioon mõisa territooriumil 50 EUR/tund

OPEL (P4-1190) 1936

Adam Opel AG (Opel) on Saksa autotootja peakorteriga Rüsselsheimis Hesseni liidumaal. Ettevõte alustas autode tootmisega aastal 1899. 1920-datel aastatel sai Adam Opel esimeseks Saksa autotootjaks, kes võttis tootmises kasutusele revolutsioonilise konveiermeetodi. Aastal 1931 läks Opel täies mahus General Motorsi omandusse. Adam Opel oli teerajajaks, et motoriseeritud transport sai kättesaadavaks mitte ainult rikastele, vaid kõikidele reisijatele. Populaarset P4 mudelit toodeti aastatel 1935-1937. Antud mudel järgnes mudelile Opel P2, mis oli suures plaanis sarnane; ainsaks erinevuseks uuendatud radiaatorivõre ja mootor. Opel P4 sai väga populaarseks tänu agressiivsele müügihinnale: 1650 riigimarka. Seda mudelit autosid imporditi palju ka Eestisse ning Opel P4 oli populaarseks automargiks sõjajärgsetel aastatel.

Autorent  koos juhiga: 200 EUR / 2 tundi, iga järgnev tund 75 EUR 
(lisandub kilometraaž 1.80 EUR/km)
​Fotosessioon mõisa territooriumil 50 EUR/tund

 POBEDA (GAZ-M20) 1953

Pobeda automark oli sõjajärgse nõukogude elu edusümboliks. Pobedasid toodeti aastatel 1946-1958 GAZi tehases Nizni Novgorodis. Automark sai nimeks Pobeda (Võit), kuna mudeli esimesed testid tehti 1943. aasta teises pooles, mil Teise Maailmasõja võit hakkas näima reaalne.  Pobeda oli esimene nõukogude automark, millel olid suunatuled, kaks elektrilist kojameest, elektrisoojendus ning isegi sisse ehitatud raadio. Auto kaalub 1460 kg, tal on 2,1-liitrine R4 mootor, võimsust 50 hobujõudu ning tippkiirus  105 km/h.
Nõukogude perioodil kuulus Vihula mõis Ubja sovhoosile ja hiljem Viru kolhoosile. Mõlemad olid selle aja  edukad asutused, kus autopargis olid esindatud ka Pobedad. See automark oli ka nõukogude autotööstuse esimeseks tõsiseks ekspordivõimaluseks ning läänemaailma autojuhid leidsid, et see auto on „peaaegu purunemiskindel“.

Autorent  koos juhiga: 200 EUR / 2 tundi, iga järgnev tund 75 EUR 
(lisandub kilometraaž 1.80 EUR/km)
​Fotosessioon mõisa territooriumil 50 EUR/tund

BERLIET 1927

Berliet oli Prantsuse autotootja, mis asus Venissieux`is Prantsusmaal. Marius Berliet ehitas esimesed autod 1895. aastal. 1924. a turule lastud 4-silindriline 1,2-liitrine Berliet (sama mudel on Eestis säilinud) oli tehase 1920. aastate populaarseim sõiduautomudel. Hiljem keskendus Berliet veoautode tootmisele,viimane uus sõiduautotüüp lasti välja 1936. aastal.Autosid Berliet müüdi teadaolevalt Eestis vaid 1920. aastatel. 1922. aasta septembris tutvustati Berliet veo- ja sõiduautosid Tallinna põllumajandus- näitusel.1926 oli Eestis 9 sõiduautot, 5 veoautot ja 9 bussi Berliet; 1930 vastavalt 11, 9 ja 9. 1940 liikles Eesti teedel veel vaid 3 Berliet sõiduautot ja 1 veok. Vihula Mõisa Berliet oli kodanlikul ajal Eesti Vabariigi sõjaväe kolonel Koch´i sõiduauto. Seejärel osteti ta hr. Besti poolt, kes oli Tapa linnas autojuhi kursuste läbiviija ja kasutas seda autot õppesõiduautona.

Fotosessioon mõisa territooriumil 50 EUR/tund