800 Aastat Ajalugu

Esimene kirjalik viide Vihula Mõisa kohta pärineb 1501. aastast, mil Vihula (Vyoll) Mõis kuulus parun Hans von Lodele.

Vihula Mõis on suursuguse 800 aasta jooksul läbi elanud paljutki. Loe rohkem Vihula Mõisa imelise ajaloo kohta allpool.

1501 või varem

Esimene kirjalik viide Vihula mõisa kohta pärineb 1501. aastast, mil Vihula (Vyoll) mõis kuulus parun Hans von Lodele. Taanist pärit von Lode perekond kuulus Eesti vanimate aadliperekondade hulka.

Samas, Taani rüütel Odvard von Lode saatis Taani kuningat Canute VI tema ristikäigul paganliku Eesti vastu aastal 1197 ning vastutasuks oma teenetele Taani kuningakoja ees omistati talle suured maa-alad Põhja-Eestis.

Tõenäoliselt sai Odvard von Lode ka Vihula piirkonna alade omanikuks ja asutas seal mõisa 12. sajandi lõpus, seega Vihula mõisa ajalugu võib alata juba 300 aastat enne esimest kirjalikku mainimist 1501. aastal.

1531-1703

1531. aastal said Vihula omanikeks perekond Wekebrod. 1605. aastal pärandas Ewert Wekebrod Vihula mõisa oma tütrele Britale, kes oli abiellunud Melchior von Helffreichiga. Helffreichide pere, Saksamaalt pärit Württembergide järeltulijad, olid mõisaomanikud rohkem kui kaks sajandit.

1703. aasta septembris, Põhjasõja ajal (1700-1721), laastati ja põletati nii mõis kui ka selle ümbrus. Millal mõis pärast sõda taas üles ehitati, selle kohta täpne informatsioon puudub. Vanim säilinud hoone mõisas on nn. Tagamõis, mis on ehitatud 18. sajandi teisel poolel, mil see oli ainuke kivihoone – kõik teised ehitised olid puithooned.

Alexander von Schubert

19. sajandi alguses oli mõisaomanike majanduslik olukord väga raske; tipnedes võlgadesse langemisega ning seetõttu olid nad 1809. aastal sunnitud mõisa oksjonil maha müüma. Seega 23. veebruaril 1807. a. sai Vihula omanikuks Alexander von Schubert.

Vihula ehitati tänapäevasel kujul üles von Schubertite ajal. Kahe maailmasõja vahel, 1939. aastal oli von Schubertite pere sunnitud Eestist lahkuma kuna Vihula Mõis natsionaliseeriti ning kuulus riigile.

Renovatsioon

2008. aastal algas kogu mõisakompleksi põhjalik renoveerimine ning 2012. aastaks  restaureeritakse kogu mõis täielikult. Restaureerimise eesmärgiks on maksimaalselt säilitada mõisakompleksi ajaloolist ning looduslikku väärtust, andes samas hoonetele ja kogu mõisa-alale kaasaegse funktsionaalsuse.

Parim ajalooline hotell Euroopas 2020

Vihula Mõis nimetati parimaks ajalooliseks Euroopa hotelliks

Unique Hotels hotelliketti kuuluv ajalooline 4* Superior Vihula Mõis pälvis mainekal EHA (European Hotel Awards) auhinnagalal väärika tiitli “Parim ajalooline hotell Euroopas 2020”, mis on väga kõrge tunnustus siinsele turismimaastikule.

Euroopa Hotelli ja Restorani Auhindade (EHA) galal tunnustatakse tipptasemel hotellindust. Auhindu jagab igal aastal ajakiri Référence Hôteliers Restaurateurs, et esile tõsta selle valdkonna parimatest parimad.

Muud Tunnustused

Roheline Võti

Vihula Mõisale on antud Rohelise Võtme keskkonnamärk, mis tähendab, et meie hotelli igapäevatöös pööratakse tavalisest rohkem tähelepanu keskkonnasõbralikkusele.

Soovime, et meie töötajad, koostööpartnerid ja külalised kannaksid edasi keskkonda säästvaid põhimõtteid. Korraldame igal aastal „Rohelise päeva”, et tutvustada Vihula Mõisa loodussõbralikke tegevusi. Sellega anname oma panuse veelgi puhtama tuleviku kindlustamiseks ka järeltulevatele põlvedele.

 

Matkajasõbralik ettevõte 2021

Märgis “Matkajasõbralik” annab kõigile matkajatele teada, et nad on Vihula Mõisas vägagi oodatud külalised. Asudes keset Lahemaa Rahvusparki on kõigil külalistel võimalik mugavalt avastada Põhja-Eesti kaunist loodust. Tunnustuse kohta loe rohkem SIIT.

Ajaloolised mõisatuurid

Kas sooviksid Vihula Mõisa ajaloo kohta kuulda veel lugusid? 800 aasta sisse mahub veel palju armastus, südamevalu, surma ning võõra võimu.

Selleks puhuks on meil loodud ajaloolised mõisatuurid, kus külastame Vihula suursuguseid hooneid, räägime mõisaperest lugusid ning folkloore.